TUTVU KANDIDAATIDEGA

Sini-paelöölane

Sini-paelöölane on suvelõpu ööde külaline, kes muul ajal peab ennast eestlaslikult tagasihoidlikult üleval. Sini-paelöölasel on tagatiival Eesti lipuvärvid, hea kujutlusvõime juures võib eestiival leida ka labakinda etnomustrit. Vaid äärmisel vajadusel avab ta lähenejale oma tagatiibade sini-must-valge ülakülje. On üks meie suurimaid liblikaid.

Rohukedrik

Rohukedrik on ainuke meie liblikas, kes tegutseb aastaringi. Lisaks suveöödel lendavale rahvariidemustris tiibadega valmikule kohtame talviste sulailmadega lumel kulgevat rõõmsate kollaste täppidega sini-must-valget röövikut. Nutikalt käituv röövik on põhjamaine talvekangelane, sest röövik talvitub lumes.

Leinaliblikas

Leinaliblikas on metsaliblikas, kes metsarahvaga on pikalt kokku puutunud. Valdavalt tumedates toonides liblikas on Eesti pärimuses tuntud kui murelike sõnumite tooja. Mujal maailmas on osatud näha tema tiivamustris ka rõõmsamaid toone. Näiteks on ta valitud USA Montana osariigi liblikaks.

 

Raba-võiliblikas

Raba-võiliblikas on eestlaste ühe lemmikpaiga – raba, tavaasukas. Raba on vahva ja salapärane paik. Tänu rabade hoidmisele kohtame nende läheduses ka rõõmsavärvilist võiliblikat. Tema lend on kui rõõmus tunnustus loodusrahvale ja looduse eest seisjatele.

Mustlaik-apollo

Mustlaik-apollo on päikeseliblikas, kellel on elupaiga suhtes väga kitsad nõudmised. Igal pool Eestis ta elada ei saa. Tema püsimine sõltub paljuski meie traditsiooniliste eluviiside ja elupaikade alalhoidmisest. Mustlaik-apollol läheb Eesti mandriosal hästi, Saaremaa alamliik on aga väljasurnud.

Pääsusaba

Pääsusaba on troopilise ratsuliblikate välimusega Eesti päevaliblikas. Nii nagu eestlastele meeldib koguneda mäenõlvadele ühiselt laulma, kogunevad pääsusabad pulmalennu ajal tihti mäetippudele. Erksalt on värvunud ka tema röövikud. Häda korral kasutab röövik heidutusmeedet ja sopistab pea tagant välja oranžikad jätked. Pääsusaba röövikud satuvad vahel peenramaale tille sööma. Mehhiko armastusejumala tähtsaimaks saatjaks oli pääsusaba.

Lapsuliblikas

Eesti folklooris on tähtsal kohal kevadine esimese liblika värvisümboolika - kollase liblika kohtamine tähendas kuldset sooja suve, teise versiooni järgi aga igavat ühekülgset suve. Samuti tähendas esimese kollase liblika nägemine kevadel head võisaaki, esimese kollase liblika soovitati lehmale sisse sööta, et või oleks kollane

 

Harilik päevakoer

Harilik päevakoera röövikud on pikaealised ja arenevad kaks aastat. Tumedalt karvaste röövikute sisse läksid vanarahva arvates surnud koerte hinged. Tähelepanuväärne on ka hariliku päevakoera suveöödel lendav valmik, kelle tiivakiri on üsnagi kontrastsetes toonides ning sealt võib leida sini-must-valget värvikombinatsiooni.

Silmiksuru

Silmiksuru on kavalpea. Ta oskab ennast näidata suuremana kui ta tegelikult on. Ootamatut lähenejat ehmatab ta tagatiibadelt avanevate suurte silmlaikudega. Ehmatav välimus on ka röövikul, kelle tagakeha otsas asub astlana näiv oga. Tegelikult on nii silmlaigud kui oga ohutud.